Tänaseks kõik, pildid said otsa (mitte asjad).
Loodetavasti ei jää enam nii pikka vahet järgmise korrani. Viimased kuud on minu ja tehnika vahel mingi tõsine arusaamatuste ahel. Kaks arvutit, telefon, auto, boiler..... Vaatan iga päev kahtlustavalt külmkappi, pliiti, pesumasinat ja muruniidukit ja mõtlen: "Kes teist järgmisena mind ebameeldivalt üllatab?". Asjad mitte ei lähe lihtsalt katki (kuigi juhtub ka seda), vaid saboteerivad kuidagi alatult. Näiteks telefon teeskleb, et töötab, aga kui keegi mulle helistab, siis kuuleb vastuseks, et mu telefon on välja lülitatud.
Ja kas me ilmast juba rääkisime?! Ilus on siis, kui ma pean tööd tegema. (Tähendab, täpsustan, et ma olen siiski teinud tööd natuke rohkem kui need kolm tõeliselt kuuma päeva). Kui sajab, siis peaks muru niitma. Kui ma tahan randa minna, siis puhub tuul kõrvad peast. Kui on vaja aias lõket teha, siis nii sajab kui ka tormab. No tõesti, minu kärss on kärnas ja maa külmunud. Midagi head oleks vaja. Juba pikalt olen mõelnud, et aastate jooksul on siit minu juurest nii palju asju läinud uutesse kodudesse. Tahaks teada, kuidas neil läheb. Olge kenad, saatke pilte ja ma paneks need blogisse. Kes hoolib autoriõigustest, saab nime juurde. Kes on salasahistaja nagu mina, see esineb anonüümselt. Need kuus kodu, kus ma käin ise asjadel silma peal hoidmas, löögu siiski ka kaasa. K.P., sinul on pildid juba valmis, saada nüüd ära!