Võidab see, kellel pole surres ühtegi koledat asja! Leian vahel poodidest kraami, mida ei saa ostmata jätta. Mul pole ruumi, et neid kõiki endale hoida. Otsin asjadele kodu!

Kui tahad siit midagi endale, siis kirjuta mulle otsinasjadelekodu@gmail.com. Müügiks on ainult need asjad, mille juures on hind.

teisipäev, 27. veebruar 2018

Eesti 100. K. ja R. ja T. ja L. kodu Eesti asjad



K. kirjutas: Kõige tähtsam on meie kodu soe süda - 1936. aasta paiku ühe osava, kuid meie jaoks nimetu pottsepa meistrikätega tehtud ahi. Ahju küljes ripub Iris Janvieri kleit ja Kalamaja Printsessi mantel. Viimase panin pildile sellepärast, et sellel on jälle selline mõnus Eesti väiksuse ja kodususe mõõde - mulle väga meeldisid nende lastemantlid ja siis ma lihtsalt kirjutasin neile, et kas natuke suuremas mõõdus ei saaks nende juures lasta endale õmmelda? Ja saigi, kõik mantli kangad valisin nende taaskasutus kangaste hunnikust ise ja võin suhteliselt kindel olla, et täpselt sellise mantliga ei jaluta mulle keegi vastu, sest see hele villane kangas sai lihtsalt otsa ja käiste jaoks pidin teise kanga valima.
Veel ripuvad ahju küljes Pille Jüriso sibula pajalapid, mis on mu köögis juba aastaid olnud ülilemmikuteks.
Siis muidugi sinu käest ostetud Estoplasti põrandalamp ja selle ees Arne Maasiku foto Kop207 seeriast “KORPUS” (1995). Lisaks sellele, et see sari mulle väga meeldib, omab pildil olev maja Koplis (mis nüüdseks on juba ammu lammutatud) ka emotsionaalset väärtust, sest tegemist on ühe meie pere liikme lapsepõlvekoduga.
Kas sa tead kuidas neid toole nimetatakse? Need on pea igas Eesti (maa)kodus ja enamustele nad üldse ei meeldi, aga mulle väga meeldivad ja mulle meeldib ka see, et alati kõik, kes esimest korda külla tulevad ütlevad, et oo, mul vanaema juures (või kuskil mujal) olid just need samad toolid.* Tooli peal on veel palju mulle armsaid Eesti asju - Tarbeklaasi karahvin, Maash & Mashi ülimõnusad, ilusad ja suured tee/kohvitassid, Pia Frausi viimane vinüül “Field Ceremony” ja muidugi Eesti talupoja tarkuse musternäitena köögi tööpinda tehtud kraanikausi august ülejäänud tammepuust jupp, millest sai ideaalne lõikelaud. Siis veel muidugi vanaemalt päritud Lutheri kübarakarp. Panin  sinna peale nagu muuseas ka oma lemmikkõrvarõngad Pille-Riin Jürisoolt (kahjuks on nad nii väikesed, et ei paista Kairi Lentsiuse käevõru ja Tanel Veenre kõrvarõngaste kõrvalt välja). Nende kõrval veel üks armas vanaema 80.ndatel meisterdatud Miki-Hiir ja Pillezoo kass.
Ja nende asjade juures on kõige toredam see, et iga ühe kohta on oma lugu, mida võiks jutustada ja neid kõiki ma hoian hoole ja armastusega ega kujutaks ette, et vahetan nad järgmisel hooajal uue ja huvitama vastu välja.

* Toolid Tallinna Vineeri-Mööblivabrik

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar