Aasta 2024

Maailm meie ümber kipub hulluks minema ja kahjuks on meid tabanud needus "elada huvitaval ajal". Pea liiva alla peitmine ei aita, aga ma usun, et aitab ilusate hetkede hindamine. Ilusate, naljakate, tähenduslike. Möödunud aasta ei lähe kuidagi minu elu esikümne hulka, aga häid asju oli ka. Tegin oma elu ujumisrekordi, hooaeg kestis 12.06 kuni 24.09. Suve esimeses pooles käisin iga päev ujumas 36 päeva järjest. Ujusin meres, järvedes, jõgedes, ojas, tiigis ja laugastes. Ma tunnen isiklikult inimesi, kes ka praegu pea iga päev ujuvad, aga mina olen külmavares, minu saavutust hindan enda järgi. Päris palju sai õues oldud, kuigi alati on tunne, et võiks veel rohkem. Siin all läbisegi mõned pildid aastast 2024. Uuel aastal tahan kindlasti veel rohkem pikemaid ja lühemaid retki teha, igal aastaajal, iga ilmaga.

Uute asjade asemel seekord aasta lõpetuseks hoopis vana. See on vanaema juurest pärit jalaga kauss, mis tuleb kapi otsast alla ainult detsembris. Seal võivad olla mandariinid või õunad, aga võivad olla ka suhkru ja kaneeliga liivaküpsised. Ma ise küpsiseid ei söö (kuigi kuidagi nad veebruariks otsa saavad), aga ma küpsetan neid siiski igal aastal, sest ilma nendeta ei ole õiget, minu lapsepõlvest pärit pühadelõhna. 

Head uut aastat kõigile! 

Uute asjadeni, pildid on juba tehtud ja järgmised kodu otsivad asjad varsti siin.